MULTIMEEDIUMI LOOMINE JA MEEDIAKASVATUSE RAKENDAMINE ÕPPEPROTSESSIS

1. Õpileping

2. Analüüs “Meediakasvatuse rakendamine õppeprotsessis - “pilt”

Meediakasvatuse mõiste koosneb kahest sõnast – meedia ja kasvatus. Meedia tähistab massiteabe- ja massisuhtlusvahendeid (arvuti, raadio, televisioon, mobiiltelefon, tahvelarvuti, raamat, ajaleht, ajakiri jne) ja nende sisu (pilt, uudised, reklaam, internet, tekstisõnumid, plakatid, postitatavad trükised, salvestised, veebilehed, mida saab erinevate sidevahendite abil edastada). Kasvatus tähistab, aga eelkõige meetodeid ja võtteid, mis aitavad meediat mõista ja sellega edukalt toime tulla.

Meediakasvatus lasteaia ja kooli kontektsis tähendab seda, et õppijat suunatakse märkama ümbritsevat meediat ning selle tähenduse üle arutlema (Meediaharidus, 2015).

Meedia võimalike mõjude üle on maailmas arutletud juba kümneid aastaid, kuid kunagi varem pole diskussioon olnud nii elav kui praegu. Ei möödu nädalatki, mil meid ei üllataks mõni uus tehnoloogiasaavutus või tarkvarauuendus.

Tänapäeva laste igapäevakogemuste hulka kuulub kaks eraldiseisvat maailma, virtuaalne ja reaalne, mille mõjud lapse arengule on vastuolulised. Selleks, et need saaksid laste jaoks enam üheks ning ka arendavaks, tuleks kodus ning ühiskonnas kogetavad meediatekstid viia ametlikku koolitussüsteemi (Vinter, 2011).

Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi. Laps on meediakasvatuse seisukohast indiviid, kes elab ja tegutseb meediaga ümbritsetud keskkonnas, tutvub sellega ning uurib selle nähtusi. Meedia kujundab arusaama maailmast, iseendast, mõjutab isegi inimeste toitumisharjumusi ja käitumist. Kõige selle juures ongi vaja lastele selgitada meedia tagamaid, leida kõige selle juures tasakaal (Vinter, 2010).

Tänapäeva üheks populaarsemaks sisuvormiks teksti kõrval on pilt. Näiteks on liikuvad ja staatilised pildid ehk fotod õppetöös eelkooliealistega enimkasutatud, sest need on kõige lihtsamini mõistetavad ning ei vaja lugemisoskust (Vinter, 2010).

Tugevused ja võimalused

• Õppimine (haridusliku sisuga filmid ja saated, üldise silmaringi avardumine) (Vinter, 2011).

• Pilt alati äratab huvi ja meelitab tähelepanu (sellepärast reklaamides kasutakse ilusad, kirjud pildid).

• Pilt on arusaadav kõikedele inemestele, sõltuvalt vanusest ja kultuuridest.

• Pilte kasutamine on lihtne. Pilte valik on suur ja nad on kättesaadavad.

• Arendab mälu ja avardab silmaringi.

• Pilt annab võimalust ennas väljendada.

• Kultuurilised väärtused (jutustuste ja piltide nautimise võimalus) (Vinter, 2011).

• Areneb võime tähelepanu hoida (Vinter, 2011).

• Kognitiivne areng (ruumiline mõtlemine, hüpoteeside katsetamine, arvutimängudega seotud strateegiline mõtlemine jm) (Vinter, 2011).

• Teadlikkus sotsiaalsetest teemadest (päevakajalised teemad, teadlikkus sotsiaalprobleemidest ja teadmised kultuurist) (Vinter, 2011).

Nõrkused ja ohud

• Mõned pildid saavad solvata mõne inimeste tunned (näiteks religioosned põhjused). Tuleb meeles pidama, et tsensuur on olemas (näiteks 18+ fotod).

• Riskiks on ebaturvaline ja kergemeelne matkimine, seksuaalsete riskide võtmine, huvi tekitamine, šokk, vastikustunne (Vinter, 2011).

• Pildid peavad olema meeldivad (selles mõttes, et mitte kummalised või vastikused, seksuaalse, vägivaldse sisuga).

• Reklaamid, mis sisaldavad eksitavaid väiteid ning propageerivad konsumeristlikku ja materialistlikku maailmavaadet (Vinter, 2011).

• Eksitavad väärtused, hoiakud ja uskumused (sugupoole ja etnilised stereotüübid) (Vinter, 2011).

• Piltide kasutamine internetis ja sotsiaalmeedias eeldab nõusolekut autorilt. Kui leiad internetiavarustest mõne vahva pildi, mida soovid oma blogipostituses või sotsiaalmeedias kasutada, peavad sul pildi kasutamiseks olema ka vastavad õigused, sest iga pilt on kaitstud autoriõigusega. Lähim fotode loata kasutamise kohtuasi, mis meelde tuleb, on selle aasta märtsist, kui kohus mõistis rikkumiste eest ühelt Eesti suurelt erakonnalt ning sellega seotud mittetulundusühingult kokku välja kahjutasu summas 12 600 eurot.

• Kasutamise mõttes ei ole vahet, kas soovid pilte välja trükkida või kasutada oma blogipostituses/kodulehel. Selleks, et kõik oleks korrektne, on sul enne pildi kasutamist vaja selle autori nõusolekut.Info foto autori kohta leiad tõenäoliselt samalt veebilehelt, kus on üles pandud sinule huvipakkuv pilt. Küsida ei ole ju tegelikult keeruline (M. Palm, 2016).

Kokkuvõtte

Meedia mõjud pole kunagi mustvalged: see, mis ühele hea, on teise jaoks halb, ühe tähelepanu köites ei pruugi teine nähtut-kuuldut üldse märgata. Nüüdisaegne intensiivne meediakeskkond on kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks liiga noor nähtus, mistõttu selle mõjusid inimesele ja uutele põlvkondadele on keeruline pikalt ette prognoosida. Samas viitavad senised uurimused siiski üsna üksmeelselt sellele, et “neutraalset” meediat ei ole olemas ning kas positiivne või negatiivne mõju käivad meediaga alati kaasas. (Vinter, 2011).

Minu arvates, kui meediat oskuslikult tarbida, siis on sellel positiivne mõju, mis soodustab lapse arengut ja õppimist. Siin on suur vastutus lapsi vanematel, kes selgitavad lastele mis on hea ja mis on halb.

Kõiked uued asjad meie maailmas tavaliselt hirmutavad või tekivad arusaamatud. Aga see ei tähendab, et need on halvad. On vaja lihtsalt end arendama selles suunas ja olla meediapädevaks.

Allikad:

Meediaharidus. (2015) Meediakasvatus: http://meediaharidus.ee/meediakasvatus/

Digitak.ee "PILTIDE KASUTAMINE INTERNETIS JA SOTSIAALMEEDIAS" Marko Palm (2016): https://digitark.ee/piltide-kasutamine-internetis-ja-sotsiaalmeedias-eeldab-nousolekut-autorilt/

Vinter. K, Siibak. A, Kruuse. K. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas: http://uus.teatoimeta.ee/wp-content/uploads/2016/10/Meediamangud.pdf

Kristi Vinter (2011). ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES

3. Animatsiooni analüüs

Mina valisin analüüsimiseks plastiliini animatsioon "The Fruit Market".

Animatsioon on tehniline, on kasutanud palju detaili ja värvi, kõik kujndid on täpsed, on olemas palju liigutusi. Animatsioonis on 3 tegelasi, kes rääkivad omavahel väljamõeldud keeles, kasutavad palju zeste. Animatsiooni kestvus on 3 min. (mis väga sobib lastele, ei ole liiga pikk).

Animatsiooni sisu on õpetlik, rääkib abivalmidust, tööarmastust ja sõprust. Saab kasutada lasteaias ja koolis koos "sõpruse" ja "põllumajanduse" nädalateemaga.

Animatsioonis on kasutatud plastiliin. Tegelased, tööristad, riided ja puu-/juurviljad on tehtud plastiliinist. Minu arvates plastiliin on väga univirsaalne ja hea materjal, millega saab palju teha, samuti lasteaias. See on lastele huvitav ning turvaline.

Kokkuvõtteks, minu arvates animatsioon on hästi tehniliselt tehtud, on laste sobilik ja huvitav. Aga ettepanekuks, võiks peategelesi teha natuke ilusaim ja armsaim, et lastele rohkem meeldiks.

4. Ühe inglise keelse allika analüüs

Allika link: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877042813044121#page=1&zoom=auto,-73,743

1) Kuidas rakendas raamatu autor animatsiooni loomist õppeprotsessi?

Autor arvab, et animatsiooni loomine lasteaias on päris lihtne ja lastele huvitav protsess, mis on saadaval lasteaia keskkonnas, sest igas rühmas on olemas oma arvuti, mida saab vabalt kasutada. Autor pakkub savi/plastiliin animatsiooni loomiseks. Savi ja plastiliin on materjalid, millega laps saab vabalt tegeleda. Neid materjalid on turvalised ja mitmekesised. Autor arvab, et animatsiooni loomine on hea alternatiivne õppemettod, mis annab võimalus lastele loovalt eneseväljenda.

2) Milliseid oskuseid ja teadmisi õppisid lapsed animatsiooni loomise käigus?

Animatsioon areneb loovus, peenmotoorika, eneseväljenamise oskus, mälu, mõtlemine ja kujutlusvõime. Annab võimalus probleeme lahendada, otsuseid ja valikuid teha. Samuti arendab ka kostööoskus ja sotsiaalsed oskused.

3) Kui palju on võimalik loetust rakendada Eesti lasteaia õppeprotsessis - põhjenda?

Kindlasti plastiliini animatsiooni on võimalik kasutada Eesti lasteaias. Plastiliin/savi on alati kättesaadav ja odav materjal, mis on olemas igas lasteaias. Samuti arvutid või teised nutivahendid peavad ka olema õpetajatel. Lapsed on vahenditega juba varasemalt tuttavad, sellepärast laste jaok animatsiooni loomine peask olema arusaadav ja lihtne protsess (ja ikka, õpetaja aitaks lastele, kui on vaja).

Minu arvates on tore, et õpetajad saavad kasutada oma õppekavas uued metoodid ja uued võimalused. Tänapäeval digimaailm on nii arenenud, et isegi lapsed oskavad tegeleda erinevatega tehnoloogiaga.

5. Meediamäng ja KELA RÕK

Meediamängud

Meediamängud on mõiste, mida saab käsitleda kahest vaatenurgast: 1) laste spontaansete meedia sisust tulenevaid teemasid ja situatsioone kajastavate rolli- ja loovmängudena või 2) õpetaja juhendatud õppemängudena, mille eesmärgiks on meediapädevuse kujundamine (Vinter, 2010). Meediamäng on õppemäng, mille eesmärgiks on meediapädevuse kujundamine. Kui õpetaja suudab meediat oskuslikult õppe- ja kasvatustegevustesse rakendada, pole näiteks televiisor ja arvuti rühmaruumis sugugi mitte halvad. Hoopis vastupidi – saab võimalikuks laste edukas juhendamine, mis koduses keskkonnas jääb tihtipeale puudulikuks. Halvaks muutuvad televiisor ja arvuti siis, kui neist on saanud lapsehoidjad ning õpetaja on andnud kasvataja rolli üle meediale ja meediavahenditele ega juhenda laste meediakasutust teadlikult (Vinter, 2010).

1. Milliseid meediamänge on siiani loodud, näited?

Intervjuumäng

Mängige lastega jutusaadet, kus kutsute endale külalise ning küsite temalt erinevaid küsimusi (Mis on sinu lemmikmänguasi? Mida sulle meeldib kõige rohkem oma perega koos teha? jne. ). Kui mäng on lastele tuttav, võite intervjueerija rolli ka lastele pakkuda.

Multifilmi pantomiim

Vaadake koos lastega lühikest filmilõiku või multifilmi. Paluge igal lapsel mõelda ühele tegelasele ning matkida tema tegevust. Kaaslaste ülesanne on mõistatada, millise tegelasega multifilmist oli tegemist. Esimesena õigesti arvanud laps saab õiguse järgmisena oma tegelast järele aimata.

Nägude tegemise mäng

Kuulake koos lastega multifilmi (seljaga televiisori poole) ning proovige mõelda, milline on rääkija näoilme rääkimise ajal. Matkige arvatavaid ilmeid. Siis pöörake ringi ja vaadake sama filmilõiku uuesti ning vaatamise ajal matkige samuti rääkija näoilmeid. Arutlege pärast, kas lapsed arvasid kusagil valesti ja miks. Mis neid eksitada võis?

Reklaamimäng

Vaadake lastega koos reklaami ning proovige mõistatada, mida reklaamiti. Arutlege lastega, miks seda just nii reklaamitakse. Kas see, mida reklaamist nähti, on päris eluga sarnane? Kas päriselt saab nii olla? Mida võiks sellise reklaamiga veel reklaamida?

Valitud reklaamid võiksid olla lõbusad ja innustada lapsi ise reklaamlauseid välja mõtlema või jätkutegevusena reklaame joonistama.

2. Mis vanusega lastele on meediamänge loodud, näited?

Kõik need ängud on sobilikud 5–7-aastastele lastele.

3. Millised meeediavaldkonnad on vähem uuritud ja rakendatud?

Ajakirjad ja ajalehed. Võib olla need on juba liiga vananenud.

4. Kuidas meediamänge lasteaias ellu viia?

Tuleb lastele tutvustada erinevaid meedia valdkondi, ärata laste huvi selle teema vastu, rääkida nende võimalusest, positiivsest ja nigatiivsest küljest ning millised ohud nad peidavad.

Minu loodud meediamäng

Fotopäevik

Vahendid: fotoaparaat, päevik/vihik, liim ja pliiatsid

Valdkonnad: kunst, mina ja keskkond, keel ja kõne

Eesmärgid:

- Laps märkab maailma

- Laps õpib kasutama tehnoloogiavahendeid

- Laps suudab ennast väljendad loominguliselt

- Laps oskab välendama oma arvamust

Mängu käik: ühe aasta/kuu/nädala jooksul laps pildistab (koos vanematega või õpetajaga) kõik, mida talle meeldib (loodus, loomad, sõbrad, toit, mänguasjad jne), mida ta näeb iga päev. Need saavad olla päris tavalised asjad, siin on oluline, mida laps märkab ja mis äratab tema huvi. Koos vanemate abiga fotod peab välja printida ning kleepida oma päevikusse. Juurde laps saab joonistada migadi või kirjutada, märka kuupäev.

Kui päevik on täis, laps koos vanematega saavad arutleda fotod (Kus foto oli tehtud? Mis on kujutatud foto peal? Miks lapsele see foto meeldib? Mille poolest foto erined teisest fotost?). Fotopäevik on hea mälestus, mida saab koguaeg uuesti vaadata ja märkata rohkem ja rohkem detaile.

Meediakasvatuse ja KELA RÕK omavahelised seosed

Ehkki koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas meediakasvatusest ei räägita, on kõik seal sisalduv meediakasvatuse läbiviimiseks täiesti sobilik ja lausa hädavajalik ning meediakasvatus aitab omakorda riikliku õppekava eesmärke ja põhimõtteid igati ellu viia ning muuta õppetegevusi põnevaks ja vaheldusrikkaks (Vinter, 2010).

Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda:

1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms);

2) vestlused ja arutelud meedia sisust;

3) enese väljendamine meediavahendite abil (Vinter, 2010).

Sedasi saab öelda, et meediakasvatus on seotud kolmega valdkonnaga: mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst. Siia saab ka lisada sotsiaalse ja enesekohase oskuste arendamine:

- Riskide vältimise oskused

- Emotsioonide kontrollimisega seotud oskused

- Sotsiaalsed oskused

- Meedia vastuvõtmise ja loomisega seotud oskused

Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua (Vinter, 2010).

Allikad:

Vinter, K “Meediamängud lasteaias” 2010, Tallinn: Eduko: http://uus.teatoimeta.ee/wp-content/uploads/2016/10/Meediamangud.pdf

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008): https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772